Monday, November 12, 2007

õhtu töö juures

Teenindaja: Tere!
Klient: (Juhm jõllitus ja altkulmu pilk) Tere...
VAIKUS
K: Mis teil hea on?
T: (sügav, ent märkamatu ohe) Oi, meil on kõik hea.
K: No nii te peate ju ütlema, aga mis teil tegelikult hea on?
T: Ahaa, no, vaadake, ma ei oska ju ütelda, kas te tahate midagi juua või hoopis miskit hamba alla või hoopistükkis midagi kangemat...
K: No ma tahan midagi head!
T: Ahsoo, noo, siis näiteks šokolaadijooki või mõnda maitsavt kohvi.
K: Ei šokolaadijooki ma ei taha - seal on sool sees.
T. Meil on ka sellist šokolaadijooki, kus pole soola see. Näiteks lihtsalt tavaline šokolaadijook.
K: Ei seda ma jõin, seal oli sool sees.
T: Nonoh, aga ehk siis mõnd kohvijooki või teed?
K: Mis teed teil on?
T: Et seal teie ees on kõik need purgid kenasti reas, saab ise vaadata ja nuusutada ja puha...
K: Aga kas teil punast teed on?
T: Ei punast teed meil tõepoolest kahjuks ei ole, aga...
K: Aga viimati teil oli punane tee, mingi puuviljatee...
T: Jah meil tõepoolest on puuviljamaitselist musta teed, aga kahjuks pole see punane tee.
K: Aga see on ju puuviljatee.
T: Jah, aga must puuviljamaitseline ei ole teps mitte punane tee.
K: Siis see on vist halb.
T: Ahah.
Vaikus
K: (pöördub oma seni vaikinud sõbra poole) Ma ei tea, siis ei ole midagi head.
Sõber: Oi aga mina sõin ükskord küll seda kommi, see oli nii hea, aga ma ei mäleta mis komm see oli, see oli mingi trühvel. (küsiv pilk teenindajale)
T: Jah, mingi trühvel... noh, ee, kõik need siis letis on šokolaaditrühvlid. ma tõesti ei kujuta ette, et millist...
S: eiei. see oli jah mingi šokolaadiga, mingi trühvel...
T: (käsi tõmbub trühvlitangide ümber tugevamini rusikasse) Jah, aga kas see võis olla heleda või tumeda šokolaadiga...piimašokolaad või hoopis valge...
S: Seal oli mingi asi ka peal.
T: Mingi asi?
S: jah, mingi muster.
T: Äkki selline (haarab suvalise kommi)
S:Vist oli jah see...
K: Aga mida head te siis ikkagi pakute?
T: kas juua või süüa?
K: ma ei tea
T: ahah
S: Võta ikka kommi ka.
K: Ei ma ei taha, need on liiga magusad.
S: Aga võta mõni mõru.
K: Neil ei ole.
Teenindaja kaalub, kas klienti kommiga visata.
T: Aga äkki siis kohvi?
K: Nii hilja kohvi, siis ma ei saa öö otsa magada...kui teil just kofeiinivaba kohvi pole?
T: Kahjuks mitte.
K: No muidugi pole...
T: jah....
K: no, ma ei tea, ma võtan siis mahla...

Lugu ei baseeru reaalsel elul. Kui, siis ainult veidi.

Sunday, November 4, 2007

istun üksinda, teised vaatavad telekat...

Eile vaatasin filmi My Private Idaho. Nüüd olen oma nooruses ja rumaluses võtnud pähe idee, et kõige õilsam ja romatilisem amet maailmas on oma haigel ja rõvedal moel just prostituudiamet. Ühtlasi lõpetasin just minut tagasi oma tantsuajaloo eksamiessee kirjutamise teemal Tants diskoajastul. Tõestasin endale, et akadeemilise hägu ajamine on võimalik tõepoolest igal elualal.

Huvitav, miks on enesemüümisega seotud temaatika mind alati võlunud. See on vast kõige ehedam näide enese täielikust alistamisest. Ent kontrollitud ja niivõrd-kuivõrd vabatahtlikust alistamisest.

Igatahes, võtaks nüüd ühe sigareti.