Eile käisime Liisaga Sakus - pliit ajas suitsu sisse ja söögi ostmiseks lugesime viimased sendid kokku, nii et närviline naine minu taga kassajärjekorras sai korduvalt demonstratiivselt ohata kui kohvikoore ja kastmepurgi eest 20sendistes maksin. Rotielu, mis muud. Kuna arvuti, kõlarid ja kõik muu ununes koju, siis kuulasime erinevaid vahvaid raadiojaamu. Kõige sügavama elamuse jätsid öine botaanikasaade avokaadotaime emas- ja isasõite erinevusest ning hommikune nõmme raadio programm, mille läbiviija oli põhimõtteliselt igasuguse progressi kui sellise absoluutne vastane. Tere tulemast, sõnavabadus!
Homsest hakkan aga jälle tööl käima, neljas aasta jookseb - väga piinlik, mina olengi elupõline kohvikutöötaja. Hanna tuppa kolimisest ei tulnud nüüd kah mitte midagi välja, sest see anti nii kiiresti järgmisele elanikule üle, et ma ei jõudnud isegi suud lahti teha.
Neljapäeval on jazzis arvestus. Tõotab saada nalja.
Igatahes.
(hakkan varsti samastuma pensionäridega - toit on poes tõesti hirmus kallis)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Hei, mul polnud aimugi, et sul blogi on! ??? J6le hea on lugeda ka kellegi teise mitte nii viimase peal elu ja tegemiste kohta. Postkaarti veel kätte ei saanud, aga ootan edasi. Küll tuleb. Sinu operattor läks segaseks ja sain seda smsi, mis tahtis teada mu aadressi iga päev korra neli päeva järjest. Nüüd v6tsin kaardi telefonist välja ja panin Saksa kaardi asemele. Number tuleb uues blogi sissekandes. Pai!
Post a Comment