Mis on kvaliteet kunstis ja milline vastutus lasub kunstnikul? Kas ja kui võrrelda kunstniku lemmikloomaga, siis millisega täpsemalt? Või pigem, et milline lemmikloom paremini kindlat kunstniku tüpaaži esindama sobib? On kunstiviljeleja hoopis parasiit? Kas imetlema peaks pigem sellist kunstnikku, kes ühiskonnaga suhestub ning ennast viimase funktsionaalseks osaks peab või hoopistükkis säärast kunstnikku, kes väliskeskonnast vaid harvasid impulsse haarab ja valdava enamuse oma õndasast või valulisest eksistentsist iseenesese selstkonnas veedab? Kui kunsti kvaliteet on tõepoolest olemas, siis miks on selle mõõduühiku kindlaksmääramine sama lihtne kui jalgpalli läbi lukuaugu pressimine? Ja miks ei suuda Ülle Toming mitte ühelegi asjale üle 10 minuti keskenduda?
Need on tänase õhtu küsimused. Jääme ootama vastuseid.